Wednesday, October 05, 2005

Uudiseid???

Polegi nagu midagi huvitavat vahepeal juhtunud. Regina kaib ikka koolis ja ootab arevusega iga koolipaeva algust. Tervis on tal hetkel taitsa korras. Loodan et nii jaab kah moneks ajaks. Ta klassis kaib 24 opilast ja tana neist viis puudus mingi kurgutove tottu. Loodan et seekord vaatavad pisikud temast mooda. Me pole ta tervise kindlustust veel katte saanud, ja ilma tervisekindlustuseta on arsti juures kaik hullumaja. sada siia, sada sinna, ja siis paarsada rohtude peale. Nimelt on tanu Regina terviseprobleemidele talle vaga raske tervisekindlustust saada. Kuna nick ei toota enam ametlikult USAS ei saa ta too kaudu enam tervisekindlustust. Kui ta tootaks usas poleks probleeme, kindlustus olemas nigu niuhti.
Nyyd peame aga koik ise taotlema ja maksma kuus 600 dollarit( mina, gabe, ja nick) et meil oleks kindlustus olemas. Ning Reginale saime eraldi kindlustuse Riigilt mis maksab omaette 200 dollarit kuus. Kuid see tasub koik ara. Kui meil poleks kindlustust, siis koik ta vereproovid, arstilkaigud, testid- mis me teeme valjaspool St Jude laheks meile maksma mingi 60-70 tuhat dollarit aastas. Kuid tanu headelel plaanidele maksame tavaliselt arstilkaigu eest 15 dollarit( co payment, antibiootikumid kusagil 10st kuni 40ni) ja muud rohud 4- 40ni)
Nyyd on Nick Hiinas, ja ma pean koigi nende inimestega telefonitsi ise raakima. Ma polegi vist siin maininud, kuid mul on vaike telefoniga raakimise probleem. Ysna tihti, kui ma raagin inimesega keda ma ei tea( telefonitsi), tabab mind panic attack- yhesonaga jutt mida ma tahan raakida laheb meelest, hakkan yle keha higistama, ja sonad mis keelel ja meelel, kohe mitte ei taha telefoni torusse seda infot edasi anda. Aastatega on kyll asi vaheke paremaks lainud, kuid sellest phoobiast pole ikka veel 100 prossi yle saanud. Anyway- nyyd ma siis kirjutangi teksti enne valmis, kysimused paberile ja siis loen koik yhe hoobiga ette, ja ajan inimesed segadusse. irw.

Isver, susver- mul jutulong kohe mitte ei jookse tana. Motted on kusagil mujal kuid kus, seda ma ka ei oska oelda. Kuidagi tyhi tunne on siin.

Aga jah, Reginal laheb paris hasti, nii et THUMB UP!!!!

5 Comments:

Blogger Lennuk said...

See on super, et Reginale koolis meeldib!
Ja kui ma õigesti olen asju jälginud, siis on ta olnud päris terve sellel perioodil, või mis? Koolis õhk täis ju kõiksugu värki!
Loodan südamest, et hetkene kooli kurguhaigus külge ei hakka, sest ootan teid väga nädalavahetuse veiniüritusele!

Telefonist. Isver! Mul on täpselt sama probleem! Vahepeal on selline tunne, et ütleks mõnele - helista minu eest!
Mina ei tea, miks ma telefonitamist kardan!? Keegi ju ei näe mind, keegi ei näe, et punastan, ja ei nemad sellest hooli, et puterdan.
Ma lükkan edasi helistamisi jne.
Tuttavatega pole midagi, aga just asjade ajamine.
Head ööd!

10:00 PM  
Blogger Queen D said...

Oh, kyll meil on palju yhist. ;) Argpyksid molemad.......irw Ja mida me kardame- T E L E F O N E ...

10:15 PM  
Blogger Piret Kooli said...

ka minul on telefoniga sama probleem. ning sellest ülesaamiseks või tegelikult vähendamiseks, toimisin samuti nagu Sina - kirjutasin märksönad üles. Vahel see aitab...
kõige muu suhtes aga - vajutan selle va pöidla pihku (sedasi eesti kombel!)

10:40 AM  
Blogger Lennuk said...

irw! telefoni foobia! millest see tuleb???
Ma ei mäletaks et mul oleks mõni trauma sellega seoses... aga kui tlefonil oleks ekraan, siis teine pool näeks, kuidas ma näost punaseks lähen ja hing rääkides kinni jääb.
samas... kui teen ühe eduka telefonikõne, siis võin kohe hoobilt 10 tükki järgi teha, edukalt, aga enne seda võtab päevi kui telefonitoru haaran.
millegipärast jah, eelistan silmast silma suhtlemist (et kõik näeksid, kuidas erutusest punaseks lähen!!!!)

11:06 AM  
Blogger Piret Kooli said...

This comment has been removed by a blog administrator.

11:10 AM  

Post a Comment

<< Home