Ootame juba hirmuga nadalavahetust. :(

varsti jalle pyhapeav kaes. Miks me seda pyhapaevga siis niivaga ootame. Aga selleparast et sellel pyhapaeval, 24dal aprillil , soidame ( mina ja Regina), jarjekordselt Memphisesse. 3 kuud on moodunud ja on aeg esimeseks labivaatuseks. Ootame hirmuga. Pole just koige lihtsam sinna tagasi minna. Koik kogemused, malestused, pisarad , .... koik hakkab tagasi meelde tulema. Yritame kyll paevast paeva sellele mitte moelda, kuid tegelikkus on see , et peame nyyd igaveses muretsemises elama jargmised 20 aastat. Jah, nii pikalt peame me Memphises kaima hakkama. Ravi on kyll loppenud, kuid nyyd alles see nali algab. Teda uuritakse ja puuritakse ja katsutakse ja moodetakse ja torgitakse noeltega ja kysitakse kysimusi millele isegi mul vastuseid pole. Oh seda elu ja melu. Regina oli Ok tagasi minemisega, kuid nyyd , on ta millegiparast meelt muutnud. Ta mitte kohe ei taha ennast St Jude Lainele haalestada. Ma arvan et ta kardab et jalle hakatakse talle rohtusid sisse sootma , mis ta sellest ilmast valja lylitasid . Ta on tark tydruk ja teab et me ei lahe Memphisesse nalja tegema. Ta on kindle et peab seal arstidega suhtlema hakkama ja kysimustele vastama. Talle kohe mitte ei meeldi suhtlemine. Ta kardab koige rohkem just systlaid ja torkimist .
Aga oleme valmis koigeks mis meid ees ootab. Ka koige hullemaks.

Enne pyhapaeva aga on meil plaanis minna Palm Springsi paariks paevaks niisama uudistama. Lapsed jaavad lapsehoidjaga Lasse.