Sunday, January 02, 2005

Lopuks tagasi Tartget Houses.

Tana kell 10.45 saime siis haiglast tulema. LOPUKS OMETI. Mitte kohe ei joudnud seal enam olla. Regina tunneb ennast ka haiglast valjas olles palju paremini. Palju aktiivsem, ja Rohkem REGINA ise. Kuigi haiglas me olema ei pea, pean ma talle paevas 10 korda erinevaid rohtusid andma( pea iga tund). Yks rohi laheb kyll voolikut pidi sisse, aga teised peab ta alla neelama, ja see neelamine ei tule tal just koige paremini valja. Aga noh, ei oleks tahtnud ekstra nadalat kyll haiglas istuda, et nad talle siis rohtusid liini kaudu sisse systivad. :)

3 Comments:

Anonymous Anonymous said...

lõpuks ometi oma teises kodus. Kuidas siis aasta vahetus? Meil vaikselt ja rahulikult, palju sa seda pooleteiseaastast jõmmi ikka suudad laua taga ahvatleda... Aga piiga pidas ennast küll kenasti üleval ja lasi isegi magada emmel, just nagu oleks aimu et kaua üleval oldud. Ta meil ju suur jutustaja, muudkui plädistab ja itsitab omaette ja tahab et temaga häästio palju tegeldaks kogu aeg...
ja teie aga muudkui kosuge, ja hei varsti saate ju päris koju - kas pole tore see!!!!
terv,
maarika

1:56 AM  
Blogger mutukas said...

Kõike head teile uuel aastal! Head kosumist ja olge tublid ja tugevad!
Küsisid et kuidas Regina söögiisu tõsta. Ma oleks ilmselt maailmakuulus, kui ma selle valemi avastaksin. Olen ise siin palju stressanud Arturi niru söömise pärast ja lihtsalt käega löönud, ärgu siis söögu, kui ei taha. Aga teil on söömine kosumiseks olulise tähtsusega! Kas on mingeid toiduaineid, mida te üldse ei tohi süüa, või on kõik lubatud? Iti Miinal lähevad makaronid ja jäätis iga kell, Arturi möginatega on natuke nukram, need pean talle nippidega sisse suruma. Aga Eestis manustatakse lastele kalamaksaõli, seda siis d-vitamiini puuduse pärast kui ka isu tõstmiseks! Ja kalamaksaõli on meil siin tänapäeval nii hea maitsega:) ja ainuke asi, mille peale meie 9-kuune Artur vabatahtlikult suu lahti teeb:))))

9:41 AM  
Blogger Lennuk said...

Isver, minu lapsepõlvest on kalamaksaõlist "tohutud" mälestused - see meenub kui hirmu-õudus unenägu. Aga jah, tänapäeval.... oli tõesti hea lõhna ja maitsega. Ei, ma ise seda enam ei söö, aga kui Iti esimest korda külas oli, siis ostsime poest.

9:55 AM  

Post a Comment

<< Home