Toidumyrgitus???

Sija on siruli/ kallistab potti/ etc. Vaesekene on omadega nii mael et on. Ta tundis ennast juba paar paeva imelikult, kuid tana loi see imelik tunne vaga kohe oitsele. On teine alates kella kaheksast saati oksendanud. ta arvab et selleparast et ta pole pool aastat punast liha soonud( loomaliha), ja tana me siis tegine mini grillpeo, ja ta arvatavasti soi liiga palju liha. Kuid ma arvan et tal on kohugripp. Ta on Gabrieli lasteaiast paar paeva yles korjanud, ja lasteaija lapsed kannavad igasuguseid imelikke haigusi endaga kaasas. Ma loodan et tal hakkab varsti parem, ja tanasega on ta oksendamised lopetatud( kell on juba 12.23 hommikul/ keskool).


Reginal laheb super hasti. Nohune nina polegi enam nii nohune, iseloom ka paraneb paev paevalt, ja soogiisu ikka kasvab ja kasvab, ja seda nyyd ilma rohtudetta. Ta oli kuu aega toidu isu tostvate rohtude otsas.:) Koik toimub kyll tibusammude eduga, aga siiski toimub. :) Ta kujutusvoime on ka ikka tasemel. paevad labi mangime rollimange ja teeme ko"o"gi porandal piknikke.

Gabrieliga kaklevad kyll omajagu, kuid mulle vihjatakse et see pidavat normaalne olema;) Ma olin vaga hea 5 aastane. Yldse kohe ei kakelnud oma aastase oega ;o) heheh

Ma olen nagu olen. vasinud, tylpinud, vigiseja nagiseja desparate housewife. Jah. Majas on ikka veel palju teha, aga enam kohe mitte ei viitsi. Tahaks kuhugile valjasoidule minna, aga busy schedule ei luba( valmistume suureks peoks, ohtusoogid naabritega etc. )
Eelmisel nadala ma postitasin kirjad naabrite mailboxidesse seletades neile meie pere olukorda( hetkel on meie tanaval 45 maja kus igas majas elab vahemalt 4 inimest( on ka 6-8 perelisi). Ja samas kutsusin ma nad 19ndal veebruaril toimuvale NO MORE CHEMO/ CONGRATULATIONS peole. ma ei teadnudki et mul nii super head naabrid on. Koik on kuidagi vaga moistvad( kes juba vastanud on). Tulevad uksetaha, toovad kingitusi, soovivad onne, poetavad pisara, emailivad , toovad lilli Ja tanavad mind selle eest et ma nii julge sammu ette votsin( kiri oli 2 lehekylge pikk, kus ma olin ikka vaga aus - KOIGE SUHTES). Mainisin ka selle ara, et selle kolme aasta jooksul mis ma meie tanaval elanud olen, pole ma yldiselt huvi tundnud kes meie tanaval elavad, kuid iial ei tea kust abi ja toetus tulla voib. Ja hetkel on naabrite poolne emotsionaalne toetus suureparane( ja 4 paeva tagasi ei teadnud ma yhegi naabri nime, teadsin neid nagu pidi, nyyd tean ma koikide telefoni numbreid, laste/ meeste nimesid jne.) Mul on tunne et olen millegi suurega hakkama saanud.
45 perest on peole tulijaid hetkel 10 peret kokku umbes 50 inimest ( paljudel on valjasoidud, ja ei saa tulla, kuid on ka peresid kes poel sellest komejandist yltse huvitatud :)

Nyyd motlen selle peale mida ma neile koikidele pakuks( tean vaid seda et lastele tellin peperoni pizza ja teen mac&Cheese) , Usa lapsed ju elavadki selle peal ;)

OK. tanaseks venis see jutt liiga pikaks. Jargmine kord jalle :)