Veebruari tegemised.

Vaatan just telekat ja mitte kaugel meist( Irvine area) oli jalle mudslide ja yks inimene sai surma. Millal see vihm lopetab sadamise. Regina ytleb mulle alati et keegi on taevas hasti kurb ja nutab palju. Gabriel aga jalle et pilved on kurvad selleparast et ma ei lase tal teha mis ta tahab ja selleparast siis nad nutavadki. Loogika olemas- vaikesed valjapressijad.
Loodan ainult et meie alal midagi hullu ei juhtu. Oleme ka mae otsas ja nii mondagi voib siin juhtuda, kui vihmasadu ei loppe.

Nyyd korraga tousis jube torm. Mollab nii mis hirmus. Mis mulle hirmu nahka ajab on see et minu kallist abikaasat pole siin . Olen jalle mehetu moneks ajaks. 2 tunni parast( kell yks oosel) istub ta lennukisse, ja lendab ......


Eile oli meil siin suur yritus- meie majas. Tahistasime Regina koju tulekut/ no more chemot/ beginning of new life etc . Vagev oli. KOkku tuli pea aegu 80 inimest. 88 helistas ja ytles et tulevad kohale aga kymme inimest jaid viimasel hetkel tulemata. Pooled tulijatest olid naabrid. Saatsin koikidele 45 perele, kes meie tanaval elavad kahe lehekylje pikkuse kirja, kus seletasin mi meiega vahel juhtus ja miks meid naha pole olnud. Feedback oli vapustav. Eile tulidki kohale need kes vahekenegi hoolisid ja ka need kes tahtsid naabritega lahedasemaid suhteid sobitada. :) Eile jagati kallistusi, sooviti onne, poetati ka paar pisarat. Koik olid roomsad ja onnelikud et Reginaga koik korras on. Kuulsin nii mondagi tujutostvat ja lootust andvat lugu. Elu on ikka imelik kyll. Et silmad 100% avaneksid on vaja midagi mis aitab silmadel avaneda. ma ei ytleks et minu maailmavaade enne seda vaiklane oli, kuid tanu sellele mis meie perega ja ka paljude teiste peredega, keda me selle 7 kuu jooksul kohtasime, on meie maailma vaade palju avaramaks muutunud. ******
Kell on juba paljul. Hommikul ei pea ma kyll lapsi lasteaeda viima, kuid pean siiski vara arkama ja hambaarsti juurde minema. Paar fillingut tahavad vahetamist, ja paar hammast on koige suhtes tundlikud.