Annan meie tegemistest kah vahepeal teada. :)

(Joshua synnipaev-Joshua sai aastaseks)
Jalle pean vabandama , et olen laisk olnud ja pole teada andnud kuidas meie elu kulgeb kah :)
Viimased paar nadalat on moodunud vaga kiiresti. Regina ja Gabriel on tagasi koolis. Molemad enam vahem terved nyyd juba. Peale eesti reisi jaime koik kolmekesi haigeks Kohisime ja olime palavikus. Gabriel ikka veel kohib vaheke, kuid ei midagi hullu :) Lasteaias koik kohivad ja nohisevad:)

Nyyd kui Nick on kah kodus , on meil tegevust kyllaga. Viimased 10 paeva on moodunud soomaorgiate ja pidude tahe all.(Kristina lahkumis pidu-fotol)
Synnipaevad, Uue aasta algus, tuttavate ohtusoogid.. jne. Vahemalt on mida teha. (Ylemisel fotol- Melody synnipav/Koera aasta vastuvott)

Nick jaab koju Martsi alguseni ja siis tagasi hiina kuuks ajaks. Ta peab hiinast tagasi tulema enne 31 martsi- sel aastal saab Nick muideks 40 aastaseks( alles see oli kui ta32 oli) Ta tahab oma juubelit soprade ja USA tuttavatega tahistada :) Kellel on haid ja originaalseid ideid kuidas meeldejaavat juubelit tahistada mailige mulle voi kommige seda blogi sissekannet;) Ka halvad ideed on oodatud. ;)

Good buy....

Oh jah , jalle oleme usas tagasi.

Meil jalle yks paarinadalane Eestireis seljataga. :0) Alustasime oma reisiga 20ndal detsembril. Pool tundi enne lennujaama soitu saime ka Regina passi katte. Hirm oli juba nahavahel , et no naed, nyyd lendabki umbes 5000 dollarit vastu maad imepisikesteks kildudeks. Kuid tanu meie naabrile kes on postimees, saime Regina passi ilusasti oigeaegselt katte.

Eestisse joudes avastasime et oh seda onne, meie kotid polegi Denver, colorado lennujaamast siia joudnud. Sain sellest taiesti aru, meil oli aega ymberistumiseks ja yhest terminalist teise joudmiseks vaid 10-15 minutit. Joudsime oma lufthansa lennule juba siis kui uksed olid sulgetud, kuid meie jaoks tehti- SOS uksed lahti ( emergency) ja lasti meid sisse. meie koikide isted olid lahus, ja lennukile joudes pidi stuardess rahvast ringi liigutama et meid ilusasti kokku istutada. Saime kohad lenuki tagaotsa( ja kohe terve rea endale ( 3 kohaline discount rida). Inimesed kes meile oma kohad loovutasid ei osanud sonagi inglise keelt, Yks oli itaallane, ja yks pranstlane. Nende jaoks pidi stuardess tolgid otsima mis laks paris lihtsalt. Saime lopuks kohtadele istuda ja lend vois alata. Kuna meil olid aga need odavad istmed, puudus meil istmete sisse ehitatud telekas. GRRRRR. Kuid onneks naidati filmi Polar express ja lastel oli vahemalt midagi vaadata. Lennuk oli kahe korruseline ja lennukis oli umbes tuhat inimest. Kuid arvan et see on viimane kord kui ma lufthansaga lendan. Mitte kohe mulle ei meeldi lufthansa . Olen SASi tyypi chick. Sas vastab koigile nouetele ja sook on seal ka viimase peal :)

Eestisse joudes ootas meid ees mu sobranna abikaasa, ja koos siis siirdusime rendiauto jargi. tundub et rahvas oli seal all mu yle keelt peksnud. Koik nad teadsid kes ma olen ja yritasid mulle igast hingest seda extra kindlustust peale maarida, kuid milleks maksta 11 dollarit paevas, kui ma juba usast ostsin reisikindlustuse mis laks maksma mulle vaid 50 dollarit ja mis oleks kandnud koik kulud niigi. Rendi auto oli seekord viimasepeal -- Tutikas Toyota Avensis( novembris valja lastud). :):):):)

Siis siirdusime mu sobranna poole kus ma kaks pikka ja pimedat ood veetsin. irv. Pidin ara ootama oma kotid , mis saabusid paev hiljem, ja ka oma mehe kes saabus dets 22 kell pool kymme ohtul :)

Sobranna poole soitsime pimedas. OOd ja ohtud olid kottpimedad. Kuid see eest loodus oli imeilus. Puud olid harmas, lumis satendas siin ja seal ja koik nagi valja nagu oleksime astunud toelisse talvemuinasjuttu :):):)

Vorumaale joudsime 23. dets kusagil kella nelja paiku ohtul. Andsime yle kingitused, lapsed tervitasid vanaema vanaisa, ja uudistasid siis seda kitsast ja "metsikut" maaelu.

Enamuse ajast veetsime kusagil ringi soites , baarides juues, syyes ja tantsides. Joulude ajal soime traditsioonilist Eesti toitu ja joime viina( ma kah seekord).

28 dets- meie seitsmes pulmaastapaev. Kihutasime tallinnasse sobranna poole. Ohtust soime Scotland yardis , kus me koigepealt piinasime ettekandjat rumalate ameerikalike kysimustega( ja noudsime poortoolest loomaliha. irv. Toit oli ok, kuid Nick sai oma soogi ikkagi taiesti labikypsetatult.

Peale seda laksime Stereo( oli vist nii see baari nimi), koik baaris olev oli valge, toolid, seinad, porand oli kah vist valge??? Baar pidi kujutama endast raadiot ja seintele olid kirjutatud kokteilide nimed. Nii me istusimegi seal paar tundi ja maitsesime kokteile. Kui pea juba piisavalt purokil laksime edasi Bonny & Clyde tantsima kus oli 80-90ndate ohtu. Viimasepeal oo oli. peaks kunagi jalle kordama :)

Vana aasta viimase paeva votsime vastu Vorus Kuuse juures rakette vaadates ja vahuveini juues. Peale seda laksime tantsima, tylitsesime ja umbes kahe ajal magasime nagu kotid. irv. ( Vanadus on nahaalla pugenud).


Muidugi sai kaidud suusatamas ja kelgutamas niisama poodides, kylastasime monda sugulast, soime ja joime, ja soime ja joime ja soime ja joime.

Nick soitis tagasi hiina 5ndal jaanuaril. Meie aga hakkasime CA poole soitma 7ndal jaanuaril. Soit laks ilma viperdusteta peaaegu lopuni. Chicago tollist labi minnes ootas meid ees aga jarjekordne ebameeldivus. United Airlinesil oli mingi viperus ja me pidime 30 minutit ootama et pileteid saada. Piletid kaes, panime kimama oma varava poole. Mina seljakottidega ees, lapsed ahkides ja puhkides jarel. Meile oeldi et voib juhtuda et me ei joua oma lennule. Ja selle kiuste pidid koik turvatootajad meid eksta kiusama. Kasti votta seljas ja jalast koik mis veel votta annab. Lapsed andsid endast parima et kiirelt asju ajada, kuid nad olid ikka vaga uimased ja ei viitsinud mu sona eriti kuulata. Lopuks olime siis edukalt security checkpointist labi saanud ja panime jooksuga edasi. JA JALLE oli United airlines varavad sulgenud ning ytles meile et ok, tulge nyyd siitkaudu, ja onneks sealtkaudu minnes saimegi viimasel minutil ilusasti oma pooltyhja lennukisse roomata. Hingeldades ja higist labimarjad istusime suure ohkega oma ylikitsastesse toolidesse ja alustasime oma 4ja tunnist lendu Apelsiiini maakonna poole. Lopuks maandusime ja oh seda ebaonne. MEIE KOTID OLID jalle maha jaetud. BOHOOOOOOO. Mul oli tol hetkel koigest nii pohui et lihtsalt ei viitsinud nendega seal vaidlema ka hakata. Sain oma kotid katte pyhapeava hilisohtul , ja onneks olid seekord koik asjad olemas ja midagi polnud kaduma lainud.
Selline sisi lyhikokkuvote meie reisist Estonia riiki.